Olles nüüd kaua eemal,
eksisteerides vaid ei kellegile,
mõeldes tühjusele jõudsin siia.
Nüüd kui möödas varsti neli kuud,
nüüd kui eemal varsti neli kuud,
pean ma tagasi naasma algus punkti.
Naasma kohta kus lõpes kõik.
Pean siluma, pean voolima,
pean hakkama uuesti voolima.
Eluke unaruses, korratu ja tühine.
Nüüd uued sihid valmis pean vaatama,
nüüd uued sihid valmis rajama.
Sihitult liikumine siia-sinna,
ei saa mind kaugele viia.
Viimasel ajal tihti pean täheldama,
ei jõua see kaugus mulle lähemale.
Ma kui tammuks kohapeal,
kuid ümbrus näib erinev seal.

eks me kõik voolime ja silume omamoodi:)
ReplyDelete